Valguse neeldumine

Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast. Valguse läbimisel ainest kulub osa energiast aine koostisosade võnkuma panemiseks. See võnkumisenergia võib muutuda uuesti sama sagedusega valguseks, madalama sagedusega kiirguseks või soojusenergiaks.^[1]

Erinevad füüsikalised kehad neelavad valgust erineval määral. Absoluutselt must keha neelab kogu talle pealelangeva valguse, valge keha aga neelab vaid väikese osa talle langevast valgusest, ülejäänud valgus peegeldub tagasi. Kui tegemist on läbipaistva kehaga, siis valgus läbib seda ilma märkimisväärse neeldumiseta. Neeldunud kiirgusenergia muutub tavaliselt soojusenergiaks. Näiteks päikesevalguse käes olevad tumedad esemed lähevad kiiremini soojaks kui heledad, sest neeldunud kiirgusenergia hulk ajaühikus on erinev.

Neeldumine määrab ka aine värvuse. Inimsilmale nähtav valgus jääb vahemikku 390–700 nm. Kui aine neelab kõiki neid lainepikkusi ühtemoodi ja vähesel määral, siis paistab see meile valgena. Kui aga kõiki lainepikkusi peale punase neelatakse tugevalt, siis paistab aine meile punasena. Nendele lainepikkustele vastavad värvid, mida aine ei neela, ongi aine värvuseks.